ATH Hüperfookus

Hüperfookus on nähtus, mis seisneb sügava keskendumise perioodides teemadele, mida pead huvitavaks, lõbusaks või kaasahaaravaks. Kui oled hüperfookuses, on su keskendumistase nii kõrge, et võid kaotada ajataju. See võib viia selleni, et sulgud keskkonnas olevate segavate stiimulite eest. Nende hulka kuuluvad ka sinu enda keha signaalid, mis annavad märku, et on aeg magada, süüa, juua või tualetti minna. Hüperfookust võivad kogeda kõik inimesed, olenemata neurotüübist.

Siiski on teadusuuringud korduvalt näidanud, et hüperfookus on ATH-ga inimestel oluliselt sagedasem kui neurotüüpilistel ja teistel neuroerinevatel inimestel. See on nii märkimisväärne, et paljud autorid tunnustavad hüperfookust ATH sümptomina, isegi kui DSM-5 seda ametlikult ei tunnista.

Selles artiklis käsitlen hüperfookuse definitsiooni ja toon välja selle teadusliku tausta – ATH inimese vaatenurgast. Samuti uurin, mis hüperfookust käivitab, millised on selle peamised tunnused ning lükkan ümber mõned levinud müüdid. Lisaks jagan praktilisi nõuandeid selle paremaks haldamiseks.

Mis on ATH hüperfookus?

Hüperfookus on „intensiivne, vankumatu keskendumine ülesandele või huvialale.“ Viimati, kui olin hüperfookuses, tahtsin rohkem teada saada õuduskirjanduse kui žanri kohta. Nädala jooksul lugesin läbi kolm raamatut ja vaatasin palju intervjuusid tuntud õuduskirjanikega.

Kui olin hüperfookuses, unustasin sageli süüa ja jäin kauemaks lugema või intervjuusid vaatama, kui tavaliselt oleksin seda teinud. ATH-d tuntakse eelkõige tähelepanematuse poolest. Tähelepanematus on ATH sümptom, mida iseloomustab suur raskus keskenduda käsilolevale ülesandele – eriti kui see tundub igav või mitte piisavalt kiireloomuline.

Hüperfookus ja tähelepanematus

Huvitaval kombel, kuigi hüperfookus ja tähelepanematus tunduvad olevat vastandlikud sümptomid, leidsid Dwyer jt, et nende vahel on statistiline seos. See tähendab, et need võivad tuleneda samast algpõhjusest – tõenäoliselt on need ATH-ga kaasneva tähelepanu reguleerimise raskuse vastandlikud avaldumisvormid.

Kas hüperfookus on kasulik või kahjulik nähtus? Vastus on, et see võib olla mõlemat.

Hüperfookusel on erinevaid tüüpe. Kõige kahjulikumad on dispositsiooniline hüperfookus ja ekraanidega seotud hüperfookus. Need on problemaatilised, sest võivad viia negatiivsete harjumusteni, mis avaldavad kahjulikku mõju vaimsele tervisele.

Hüperfookuse positiivsed ja negatiivsed küljed

Siiski esineb palju juhtumeid, kus hüperfookus on suunatud õppimisele, tööle või oskustele, mida saab rahaks teha. Sellise hüperfookuse arendamine võib viia suuremate saavutusteni. Hüperfookus võib olla ka iseenesest positiivne kogemus, kuna see toob kaasa naudingutunde ja annab elule tähenduse.

Hüperfookus mõjutab kõiki eluvaldkondi nii positiivselt kui ka negatiivselt. Positiivsed küljed ilmnevad siis, kui see aitab näiteks päästa semestri või parandada tööalast sooritust. Kuid sellel võib olla ka negatiivseid tagajärgi – see võib panna sind unarusse jätma oma suhted või kohustused, kui need pole seotud sinu erilise huviga.

Samuti võib see mõjutada füüsilist tervist. Ma tean omast kogemusest, kuidas hüperfookuses olles olen end läbi põletanud ja nädalaid ainult pastast toitunud.

“ATH-ga inimestel käivitavad huvipakkuvad teemad hüperfookuse, kuna nendele keskendumine toob kaasa soovitud dopamiini tõusu.”

ATH hüperfookuse teaduslik taust

ATH-ga seotud hüperfookuse taga peitub dopamiini düsregulatsioon, aju preemiasüsteemi eripärad ning täidesaatvate funktsioonide puudujäägid.

Hüperfookuse neuroloogiline taust

ATH-ga inimese ajus on dopamiini tase madalam kui neurotüüpilisel ajul. On tõestatud, et dopamiin mõjutab motivatsiooni ja keskendumisvõimet. Hüperfookust esile kutsuvad tegevused teevad seda, kuna need põhjustavad ajus ja närvisüsteemis dopamiini tõusu.

See juhtub, sest aju tajub neid tegevusi kui huvitavaid, tasuvaid või kiireloomulisi. Seetõttu kipuvad ATH-ga inimesed hüperfookusesse langema peamiselt selleks, et oma närvisüsteemi reguleerida.

Eesajukoor (prefrontaalne ajukoor) vastutab täidesaatvate funktsioonide ja teadlike otsuste tegemise eest. Neurotüüpilised täiskasvanud suudavad üldiselt seda ajuosa kasutada tasuvate tegevuste edasilükkamiseks, kuni kohustused on täidetud. ATH-ga inimestele on see küll võimalik, kuid palju raskem.

Hüperfookuse käivitajad

• Isiklik huvi: ATH-ga inimestel käivitavad huvipakkuvad teemad hüperfookuse, kuna nendele keskendumine toob kaasa soovitud dopamiini tõusu.
• Kiireloomulisus või tähtajad: Tähtajad ja ajasurve võivad muuta tegevuse tajutavalt tasuvaks või kaasahaaravaks.
• Uudsus: Midagi täiesti uut võib olla loomupäraselt huvitav. Aju reageerib uutele ideedele ja stiimulitele dopamiini tõusuga.
• Väljakutse: Uuringud on näidanud, et kui tajud ülesannet väljakutsena (kuid siiski jõukohasena), suureneb tõenäosus hüperfookusesse langeda.
• Positiivne tagasiside: ATH-ga inimesed kogevad sageli tagasilükkamistundlikkuse düsfooriat ja on seetõttu positiivsele tagasisidele ning sotsiaalsele tunnustusele tundlikumad kui neurotüüpilised inimesed. Kui mingi tegevus toob neile positiivset tagasisidet, võivad nad hakata seda sagedamini tegema, kuna see seostub dopamiini tõusuga, mis kaasneb sotsiaalse tunnustusega.

Hüperfookus vs. vooseisund

Hüperfookus ja vooseisund kattuvad mõnikord, kuid need ei ole alati üks ja sama nähtus. Mõlemad seisundid hõlmavad sügavat keskendumist ja produktiivsust.

Siiski on vooseisund peaaegu alati teadlikult esile kutsutud ning tasakaalustatud kogemus, mida saab vajadusel katkestada enne, kui see muutub kahjulikuks. Hüperfookus seevastu on harva tahtlik, võib ilmneda impulsiivselt ja on palju raskem katkestada. See tähendab, et hüperfookus võib viia teiste oluliste kohustuste unarusse jätmiseni.

“Hüperfookus tekib kõige tõenäolisemalt siis, kui ülesanne haakub isiklike kirgede ja huvidega. “

ATH hüperfookuse tunnused

ATH hüperfookus võib avalduda nii positiivselt kui ka negatiivselt. Hüperfookus võib aidata sul leida loomingulisi ja originaalseid lahendusi nii töö- kui ka eraelulistele probleemidele ning toetada ülesannete lõpetamist või edasiviimist.

Samas võib see viia ka sõltuvusteni, halvale vaimsele tervisele ning aja raiskamiseni tegevustele, mis ei toeta sinu elu olulisi valdkondi.

Hüperfookuse Positiivsed Küljed

• Tootlikkus: Mõned, kuigi mitte kõik, hüperfookuse episoodid võivad suurendada tootlikkust.
• Loomingulisus: Hüperfookus võib aidata sul näha asju uue nurga alt ning leida ootamatuid lahendusi ja ideid.
• Tähelepanu detailidele: Erinevalt hajameelsuse perioodidest, kus detailid jäävad sageli tähelepanuta, muutud hüperfookuse ajal eriti tähelepanelikuks ka kõige väiksemate detailide suhtes.
• Oskuste omandamine: Pidevate hüperfookuse perioodide abil on võimalik omandada erinevaid oskusi. Näiteks olen hüperfookuse kaudu õppinud õmblemist, omandanud vestlustasemel itaalia keelt, õppinud turundust ja copywriting’ut ning arendanud loovat kirjutamist.
• Saavutustunne: Hüperfookus aitab sul edeneda ka keerulistes projektides. See võib anda sulle positiivse saavutustunde pärast seda, kui oled sellesse seisundisse süvenenud.

Hüperfookuse Negatiivsed Küljed

• Kohustuste unarusse jätmine: Intensiivne keskendumine ühele eluvaldkonnale võib jätta muud kohustused tähelepanuta. Näiteks karjääri nimel töötamine viis mind kahekümnendate lõpus suhted ja emotsionaalset heaolu unustama.
• Kurnatus: Pikaajaline hüperfookus ilma enesehoolduseta võib põhjustada füüsilist ja vaimset kurnatust ning läbipõlemist.
• Suhete halvenemine: Lähedased võivad tunda end kõrvalejäetuna, kui kaod päevadeks uude hüperfookusesse või räägid pidevalt oma kinnisideest.
• Edasilükkamise oht: Olulised, kuid vähem huvitavad ülesanded, nagu e-kirjadele vastamine või arvete maksmine, võivad hüperfookuse tõttu jääda tegemata.
• Raskused lõpetamisel: Hüperfookust on raske katkestada, mis võib viia unepuuduseni, hügieeni unarusse jätmiseni või negatiivselt mõjutada õpinguid ja töösooritust.

Hüperfookus Erinevates ATH Eluetappides

Hüperfookus võib mõjutada kõiki eluvaldkondi, sealhulgas seda, kuidas sa elu tajud (dispositsionaalne hüperfookus), hüperfookust töös või õpingutes, hobidele keskendumist, inimestele suunatud hüperfookust ning ekraaniga seotud tegevustele keskendumist.

Uuringud on näidanud, et ATH-ga inimesed kalduvad üldiselt rohkem hüperfookusesse kui neurotüüpilised inimesed ning on eriti vastuvõtlikud ekraaniajale keskendumisele võrreldes nii neurotüüpiliste kui ka teiste neuroerinevate inimestega.

Töö- või Koolielus

• Projektidesse süüvimine: Hüperfookusega ATH-ga inimesed võivad projektidesse sukelduda liiga ambitsioonikalt, alahinnates edasilükkamise kalduvust. Siiski suudavad nad sageli lõpetada ülesandeid, mis teistel võtaksid nädalaid või kuid, vaid mõne päevaga.
• Detailirohked ülesanded: Hüperfookus aitab ATH-ga inimestel paremini märgata detaile, mis on tavaliselt nende nõrk koht, kuna nad kalduvad keskenduma suurele pildile.
• Vähem kaasahaaravate ülesannete edasilükkamine: Hüperfookuse nõudlikkus ajas võib viia selleni, et välditakse vähem kaasahaaravaid ülesandeid nagu administratiivtöö, e-kirjadele vastamine või igapäevaasjade ajamine.
• Läbipõlemise oht: Pikalt kestev hüperfookus töös või koolis suurendab läbipõlemise riski. Enamik ATH-ga inimesi kogevad intensiivseid tegevusperioode, millele järgneb pikem taastumisperiood. Karjäärid, mis arvestavad sellise tööstiiliga, sobivad neile paremini.
• Viimase hetke imed: Tänu hüperfookusele olen suutnud mitmel korral päästa oma semestri nii keskkoolis kui ka ülikoolis, õppides, kirjutades ja lugedes kiiremini ning tõhusamalt.

Hobides ja Loomingulistes Ettevõtmistes

• Kunstilised projektid: ATH-ga inimestel on teadlaste sõnul suur loominguline potentsiaal. Nende meeleline stimulatsiooniotsing ja võime mõelda raamidest väljapoole aitavad neil saavutada hämmastavaid tulemusi, näiteks kirjutada NaNoWriMo raames 50 000 sõna või valmistada õmblemises keerukaid esemeid vaid ühe hüperfookuse päeva jooksul.
• Videomängud: Videomängud tõstavad dopamiini taset ja rahuldavad meelelist stimulatsiooniotsingut, muutes need ATH-ga inimeste jaoks hüperfookuse peamiseks käivitajaks.
• Uute oskuste õppimine: ATH-ga inimesed naudivad uusi kogemusi, kuna aju toodab dopamiini uue stimulatsiooni korral. Olgu selleks uue keele õppimine või improvisatsiooniklassi võtmine, oskuslik suunamine võib aidata hüperfookust positiivselt rakendada.
• Üleplaneerimine: Dispositsionaalne hüperfookus võib viia igapäevaste tegevuste ja sotsiaalsete suhtluste üleplaneerimiseni, mis võib vähendada spontaansust ja takistada plaanide elluviimist.
• Täitumustunne: Hobide ja loominguliste ettevõtmistega edasijõudmine võib pakkuda saavutustunnet ja parandada elukvaliteeti.

Suhetes

• Kellegile liigne keskendumine: ATH-ga inimesed kogevad sageli limerentsi, kui uus romantiline partner või sõber pakub neile vajaliku dopamiinivoo. See võib tekitada segadust, kuna seda aetakse tihti segamini armastusega, kuid see ei ole alati nii.
• Teiste unarusse jätmine: Hüperfookus, olgu see suunatud inimesele või tegevusele, võib viia selleni, et teised olulised suhted jäävad tähelepanuta, kuna need ei paku enam uudsust ega samasugust dopamiinivoogu.
• Väärkommunikatsioon: Kui lükkad edasi sõnumitele, kõnedele ja e-kirjadele vastamist, kuna oled keskendunud millelegi muule, võib see põhjustada arusaamatusi ja aja jooksul suhteid pingestada või nõrgestada.
• Silmapaistev kingituste tegemine ja üllatuste planeerimine: Hüperfookuse suunamine lõbusatele ja loomingulistele sotsiaalsetele žestidele, nagu kingituste tegemine või üllatuste planeerimine, võib aidata suhteid tugevdada ja seda peetakse tavaliselt positiivseks viisiks oma hüperfookuse rakendamiseks.
• Pingelised suhted: Väärkommunikatsioon, jäik mõtlemine hüperfookuse osas, kitsad huvid ja suhete unarusse jätmine võivad viia pingeliste ja keeruliste suheteni.

Mis Käivitab Hüperfookuse?

Hüperfookust käivitavad tegevused, teemad ja inimesed, mida tajutakse nauditavate, uute, kiireloomuliste ja/või premeerivatena.

Isiklikud Huvid ja Kireprojektid

Hüperfookus tekib kõige tõenäolisemalt siis, kui ülesanne haakub isiklike kirgede ja huvidega. Näiteks oli loomulik, et ma hüperfookuses keskendusin õuduskirjandusele, kuna loominguline kirjutamine ja kirjandus on olnud minu eluaegsed kired.

Hüperfookuse positiivse potentsiaali ärakasutamisel võib olla kasulik märgata mustreid tegevustes, mis sinu tähelepanu köidavad. Näiteks olin ühel hetkel hüperfookuses õmblemisega ja teisel hetkel scrapbook’iga – ühine muster mõlemas oli stimuleerivate tekstuuride ja värvidega tegelemine. Seda teadmist saan rakendada ka õpingutes või töös.

Uudsus ja Väljakutsed

Midagi, mis tundub uus, põnev ja keeruline, kuid jääb siiski sinu võimete piiridesse, võib käivitada hüperfookuse. Seda seetõttu, et sellised tegevused stimuleerivad uudishimu ja hoiavad ATH-ajule vajalikku kaasatust. Endale sobivaid väljakutseid esitades ja uusi elemente lisades saad hüperfookuse positiivset potentsiaali paremini ära kasutada.

Digitaalsed Käivitajad

Sotsiaalmeedia, videomängud ning telesaated ja muu audiovisuaalne meedia on loodud selleks, et sind haarata ja kaasas hoida. Seetõttu võivad lõputu skrollimine, tundidepikkune mängimine ja sarjade järjestikune vaatamine pakkuda lõputuid dopamiinivooge ning soodustada hüperfookust. Ole sellest teadlik ja püüa neid mõttelõkse vältida, seades ekraanikasutusele ajapiirangu.

Müüdid ja eksitlused hüperfookuse kohta

• “Hüperfookus tähendab kõrget funktsionaalsust”: Vastupidi, hüperfookus võib sind sageli veelgi düsfunktsionaalsemaks muuta. Eriti siis, kui oled hüperfookuses tegevustega, mis viivad suurenenud ekraaniajani, negatiivsete mõteteni või sõltuvust tekitavate tegevustega, nagu mängimine, hasartmängud või internetipoodlustamine.
• “Hüperfookust saab kontrollida tahtlikult”: Kuigi sa ei ole täiesti võimetu mõjutama, millele hüperfookustud, ei saa sa seda lõppkokkuvõttes tahtlikult kontrollida. Sinu aju otsib alati seda, mis on uus ja põnev.
• “Hüperfookus on alati positiivne omadus”: See võib olla negatiivne omadus, kui see on suunatud potentsiaalselt kahjulikele tegevusele või mõtetele. Isegi positiivsele tegevusele hüperfookustumine võib muutuda kontraproduktivseks ja viia kohustuste ja suhete unarusse jätmiseni.
• “Hüperfookus võrdub kinnisideega”: Kuigi hüperfookus võib mõningates aspektides sarnaneda kinnisideede tekkimisega, ei ole need sama psühholoogiline nähtus. Kinnisideedega kaasneb sageli emotsionaalne stress sellele kogevale inimesele. Kinnisideede tekkimine on kurnav kas oma olemuselt või võib põhjustada sulle stressi, kui sa hoidud obsessiivsest tegevusest. Hüperfookus ei ole sama, kuna see, millele sa hüperfookustud, ei tekita sulle peaaegu kunagi stressi ja sa koged seda hea meelega ning kui sa hoidud hüperfookusest, siis tõenäoliselt suunad hüperfookuse millelegi muule, selle asemel et mõtiskleda selle üle, et sa ei ole hüperfookuses.
• “Kõik võivad mõnikord hüperfookusesse sattuda”: Kuigi see väide on tegelikult õige, on hüperfookuse mõju neurotüüpilise inimese elule peaaegu tühine, kuna see juhtub nii harva, vähemalt võrreldes sagedusega, millega ATH-ga inimesed hüperfookust kogevad.

Uuringud ja viited ATH hüperfookuse kohta

Ashinoff and Abu-Akel (2021). Hyperfocus: the forgotten frontier of attention. Psychological Research, 85:1-19.

Dwyer et al. (2024). A trans-diagnostic investigation of attention, hyper-focus, and monotropism in autism, attention dysregulation hyperactivity development, and the general population. Neurodiversity, vol. 2: 1-27.

Hupfeld et al. (2024). Validation of the dispositional adult hyperfocus questionnaire (AHQ-D). Scientific Reports.

Ishii et al. (2023). Hyperfocus symptoms and internet addiction in individuals with attention-deficit/hyperactivity disorder trait. Frontiers in Psychiatry.